
Mul on hea meel, et sain külastada Lundi ja tutvuda teise keele õpetamise praktikaga Rootsis 28.09-30.09.2009.
Õppereisil külastasime lasteaeda Fägel Blä. Sain palju huvitavat ja kasulikku oma tööks.
Rootsi õpetaja väga palju pildistab seda, kuidas laps joonistab, mängib, sööb. See on juba õhtuks vanematele näha. Pilt läheb samal päeval lapse arengumappi koos sellel päeval valminud kunstitööga.
Kasutan oma töös nähtut. Kui laps on tulnud lasteaeda, toob ta kaasa savipoti ja värvib selle oma äranägemise järgi ära. Seda protessi pildistatakse. Seejärel murtakse ahvileivapuu küljest oksake ja pannakse vette ootama kuni tulevad juured alla. Seda võtmist, panemist pildistatakse. Mulla panemist, taime istutamist, taime kasvamist-kõike pildistatakse. Laps ise hoolitseb, kastab, istutab umber oma lille ja lasteaiast lahkudes võtab ta selle koju kaasa. Kõik fotod protsessist lähevad samuti lapse arengumappi.
Ei ole halba ilma, vaid on ilmale mittevastav riietus! Nägin oma silmaga kui palju viibivad lapsed õues, iga ilmaga ja igal võimalusel. Lastel on seljas õue kaitseriided. Lapsed saavad nautida, lustida õues, keegi ei keela “kükita, ära määri oma riideid ära, tule veelombi juurest ära, ei puutu vett, ära istu”. Nägin kuidas sõime lapsed võtsid ämbriga lombist vett, käes olid neil päris maalripintslid ja millise rõõmuga nad värvisid kuuri seina. Sellega areneb randmeliikuvus, käe ja silma koostöö, laps oli õnnelik, ta tegi reaalselt midagi tähtsat. Lapsed olid veelombi ääres, toimetasid mulla ja veega täiseti ohutult, jalas kummikud. Keegi ei saanud märjaks, keegi ei keelanud neid õues olles tegutseda. Koos mängiti, koos sõideti ratastega. Selles lasteaias oli hästi suur varikatusega ruum, kus hoiti kõikvõimalikke õuevahendeid kühvlist jalgrattani.
Rootsis on palju pisiasju, mida meie lasteaedades veel ei ole. Mõeldud on õpetaja töökeskkonna peale. Õpetaja tarbeks on riietusruumis ümmargune ratastega tool, millel õpetaja istub ja liigub, aidates lastel riietuda. Õpetaja selg ei väsi ka kui ta istub lastega ühe suure laua taga. Ta ei pea mitmeid kordi kummardama asetades töövahendeid lauale, taldrikuid pannes, lauamänge mängides koos lastega. Neil on igale laspsele astmetega, ohutud tennise pallidega toolijalgadel (müra vastu, põrandakatte kaitsmiseks) reguleeritavad toolid. Kõik koos ühtse perena istuti söögilaua taga ja tegutseti. Ustel olid paksemast pehmest plastikust kinnitatud riba, mis kaitses näppude vahelejäämise eest. Ohutus garanteeritud. Nägin üht puust raami kahe sälguga allosas. Mõtlesin, et mis otstarbeks see on, aga kui järgi küsisin, tuli välja, et see on abivahend jalanõude ära võtmiseks. Riietusruumis oli veel astmetega madal ovaalne laud. Laps astub selle peale ja õpetaja saab toolil istudes sirge seljaga lapse jope ja saapapaelad kinni panna.
Mähkmete vahetuseks oli eraldi ruum, kus õpetaja ei pea tõstma last mähkmete vahetuseks, vaid selleks on tõstuk. Laps astub sellele ja tõstuk tõstab lapse vajalikule kõrgusele, mille ühes osas on kraanikauss, kus laps ära pesti.
Õpetajate jaoks on eraldi ruum, kus on arvuti, värviprinter, fotoaparaadid, kus on võimalik teha segamatult vajalikku tööd.
Meeldis põhimõte, et kui ema ei tööta või on teise lapsega lapsehoolduspuhkusel, on tal õigus laps lasteaeda tuua 9.00- 14. 00-ni. Päeva teine pool on laps oma vanematega.
Meeldiv oli näha, et lasteaias oli palju meesõpetajaid. Toimis hea meeskonnatöö, mis oli hästi planeeritud. 1x nädalas töö koosolek-arutelu, 1x nädalas 3 tunnine koosolek-arutelu, pannakse paika eesmärgid ja iga õpetaja valib ise tee, vahendid selle eesmärgi saavutamiseks.
Vaimustas sahver-panipaik, kus oli riiulite viisi palju vahendeid: paberit, liimi, riiet jne.
Silma jäi, et iga wc poti ees oli aste, et lapsel jalad ei ripuks kui ta oma asju toimetab.
Meeldiv oli see, et ei peagi pabistama ja võib jääda rahulikuks kui majas on külalised. Juhataja tutvustas külalistele oma maja. Sel ajal astus sisse siilipea ja patsiga meesõpetaja, kes ütles naeratades hei-hei, pani kohvivee keema ja jalutas välja. See oli nii normaalne ja loomulik. Mõne aja pärast tuli jälle, tegi oma kohvi valmis ja väljus puhkeruumi, kus sai rahulikult süüa, veidi puhata, arutada tööasju. Keegi ei kiirustanud kuhugi, kõigil oli aega. Külalised ei härinud kedagi. Õpetajad olid stressita, loomulikud, loomingulised.
Oli hariv, meediv, kasulik ja fantastiline õppereis.
Tiiu Vähejaus
Kohtla- Järve lasteaia Tuhkatriinu õpetaja
Tiina-Irina Jõesaar
Kohtla-Järve Lasteaed Kalevipoeg